Imurid, valimine ja hooldus

Imurid, valimine ja hooldus

 

Üks laialdasema valikuga puhastusmasinate liik on imurid.
Imureid on lihtne kasutada ja nad on väga efektiivsed mustuse kogumiseks.
Imurid jagunevad kasutusotstarbe järgi – kuivad (tolmuimejad) ja märjad (veeimejad). Laialdaselt on kasutusel ka imurid, mis sobivad pea sama hästi nii vee kui ka tolmu imemiseks (vajavad siiski reeglina väikest ümberseadistamist). Kodutarbijatele on saadaval ka vesifiltriga imurid. Neid on saadaval ka professionaalsele kasutajale, kuid väga intensiivse kasutamise korral/transpordil ja igapäevahooldusel on nad pisut ebamugavad ning ka rasked.

Põhiline vahe tolmu- ja veeimejatel on imumootori ehitus (ühefaasilised mootorid) ja mustuse kogumise/filtreerimise süsteem. Tolmuimeja mootoril käib sisse imetud õhk läbi kogu imumootori ja ühtlasi ka jahutab seda. Veeimeja mootoritel juhitakse õhk töölabadelt otse välisõhku (bypass) ja mootori jahutus toimub lisaventilaatori abil.
Ka on imuritel sõltuvalt kasutusotstarbest ja võimsusvajadusest kasutusel nii 1- kui ka 3-faasilised mootorid, mõnikord ka mitu imumootorit suurema imemisvõimsuse saavutamiseks. Kasutusel on ka akutoitel töötavad imurid, mis on mugavad kohtades, kus ei ole objekti eripärast tulenevalt võrgutoidet. Akutoitel imur ei ole sõltuv toitekaablist ja/või pistikust töökoha lähistel (v.a. aku laadimisel), kuid lisaks imurile tuleb soetada ka üsna kogukad ja rasked akud, et saada piisavalt tööaega. Väiksemad imurid, mis saavad toite akudrelli akudega sarnanevatelt akudelt, on küll palju väiksemad ja mugavamad, aga tööaeg ja võimsus on siiski väga piiratud. Akud vajavad ka akulaadijat ja spetsiaalkäru akude/imuri transpordiks (suuremamahuliste akude korral). See teeb aga kogu seadme soetamis- ja kasutuskulud üsna suureks. On kasutusel ka akupaketid, millel on laadija sisse ehitatud, neid on lihtne kiiresti vahetada, aga ka hinnaklass on oluliselt kõrgem tavaimuritest.
Eraldi klass on tööstuslikud ja spetsiaalimurid –  näiteks ka tsentraaltolmuimejad. Nende valik on väga lai – saadaval on erineva võimsuse, kasutusotstarbe ja ka erineva paagi mahuga imureid. Kui koduseks kasutamiseks mõeldud tolmuimejad on reeglina 1-3 l tolmukotiga/veepaagiga ja professionaalseks kasutuseks mõeldud tolmuimejad 5–100 l, siis tööstuslike imurite kogumiskonteinerid on mahuga isegi mitukümmend kuupmeetrit.

Mis siis eristab kodust imurit professionaalsest imurist?  Määrav ei ole siiski ainult tolmukoti või veepaagi maht ja imemisvõimsus. Väga tähtis on ka seadme kasutus- ja hooldusmugavus. Professionaalseks kasutamiseks mõeldud tolmuimejate konstruktsioonid on tehtud sellised, et masinat on võimalikult lihtne, kiire ja mugav kasutada, puhastada ning hooldada. Professionaalsed imurid valmistatakse siiski ka oluliselt vastupidavamatest materjalidest ja komponentidest, mis peavad aastaid vastu pidama igapäevasele kasutusele. Ka on need tolmuimejate ülesehitusest pisut erinevad. Kodutolmuimejatel asuvad imemistoru, tolmukott ja imumootor ühel sirgjoonel. Imur toimib väga hästi, aga kasutatakse umbes 1/3 tolmukoti välispindalast, s.o. kui imemismootori poolne tolmukoti sein täitub tolmuga, väheneb järsult tolmuimeja efektiivsus. Professionaalsetel imuritel ümbritsevad tolmukotid kaares imemismootorit, tolmukoti välispind on kordades suurem ja tänu sellele on imemisvõimsus pea-aegu stabiilne kogu tolmukoti täitumise ajal. Koduseks kasutamiseks mõeldud tolmuimejatel võetakse tihti müügiargumendiks imemismootori elektrivõimsus, mis siis tegelikult ongi elektrimootori elektri tarbimisvõimsus, mitte aga imemisvõimsus. Imuri võimsust näitab veesamba kõrgus, mida suudab imeda imemismootor. Halvemal juhul näidatakse/teisaldatakse imemisvõimsus mmH2O vattideks: näiteks 1700 mmH2O=on imemisvõimsus 1700W, mis siiski pole õige ja eksitab Klienti.

Müügiargument on kindlasti müratase, reeglina mida vaiksem imur seda kvaliteetsem=kallim. Kuna keskkonnas on niigi igasuguseid müratekitajaid ning muid tervist kahjustavaid elemente, siis saab müratase oluliseks kui imurit kasutatakse pikemat aega, töö ajal nt. kontoris või sarnases ruumis kus viibivad ka teised töötajad, aga kindlasti võib pikas perspektiivis kahjustada ka kasutaja tervist.

Professionaalseks kasutamiseks mõeldud tolmu/veeimejad on varustatud ka müra summutavate komponentidega ja oluliselt suurema korpusega. Veel on tolmuimejad varustatud mitmekordsete filtritega nii imu, kui ka väljapuhke poolel. Allergikutele ja tolmuvabadesse ruumidesse sobivad kõrgfiltreeritud (HiFi) tolmuimejaid. Lisaks saab valida veel eriti vaikse korpusega/tööhäälega imureid (kasutuskohtadeks haiglad, hotellid, bürooruumid jne).

Veeimejatel on tolmukoti asemel veepaak. Veepaak on varustatud ujukiga, mis veetaset järgides sulgeb imemisava, kui veetase ületab kriitilise piiri. Ohtlik on veeimejale rohke vaht, kuna vaht ei kergita ujukit. Samas ei kahjusta ka väike veekogus otseselt imemismootorit, pigem on kahjulik vale või hoolimatu kasutamine ja hooldus. Nimelt tuleb peale tööd vesi alati paagist välja lasta/valada. Ka on soovitav mitte sulgeda mootoriga veepaaki töö vaheajal, sest nii mootoris, torustikus, kui ka paagis on alati niiskust ja ainuke koht, mille kaudu veeaur saab väljuda, on imemismootor. Kuna reeglina ei imeta päris puhast vett, vaid tihti ka pesuainet,  on just tekkivad aurud need, mille abil toimub aktiivne imemismootori korrodeerumine. Kindlasti ei tohi veeimejat ja/või veeimejaks seadistatud imurit kasutada tolmu imemiseks, kuna veeimeja ei ole varustatud tolmufiltriga, mis kaitseb mootorit tolmu eest! Kuigi kuiva mootori korral kuiv tolm läbi mootori liikudes oluliselt mootorit ei kahjusta, koguneb siiski töölabadele mustust, mis viib mootori tasakaalust välja ja rikub mootori laagrid üsnagi kiiresti.
Tihti kasutatakse vee- ja tolmuimejat (vahel ka lihtsalt veeimejat või tolmuimejat) porivaipade puhastamiseks. Lähtudes masina nimest peaks ta ju selleks sobima. Kahjuks on tegemist eksiarvamusega. Porivaip sisaldab endas üheaegselt nii vett kui ka kuiva tolmu. Kumma seadistusega siis tööd teha? Vaipade puhastamiseks on sobilikud siiski ainult spetsiaalsed vaibapesu masinad, mis teevad pori/tolmu märjaks ja alles seejärel imetakse mustus koos veega masinasse.

Imurite hooldus
Nagu iga tehniline seade vajab ka imur hooldust. Igapäevasel hooldusel on põhiliseks masina enda puhastamine töö ajal ja ka peale töö lõppu.
Enne tööd kontrolli, et:

  • toitejuhtmed on mehaaniliselt vigastamata ja töökorras ( mõnedel imuritel hakkab töökorras voolujuhtme korral vooluvõrku ühendamisel põlema signaallamp voolulülitis)
  • imemisvoolikud/otsikud/imemiskummid on vigastusteta ja ei ole ummistusi
  • rattad on terved ja pöörlevad vabalt
  • tolmuimeja tolmukott ei ole täis ja filtrid on puhtad ning töökorras
  • veeimeja ujuk liigub vabalt ja sulgeb ka imemisava hermeetiliselt
  • veeimeja filtrid ( kui sellised on olemas ) oleksid puhtad ja terved

Töö ajal jälgi tolmuimeja tolmukoti ja veeimeja veepaagi täitumist. Vajadusel tühjenda õigeaegselt, puhasta ka ujuk ja ujukikorpus, kogumispaak ning tekstiilfilter. Pärast kümne tolmukoti vahetust vaheta ka tolmuimeja imemisfilter, see on paljudel imuritel tolmukottide pakendis kaasas. Kui ei ole, kontrolli ja puhasta filtrielement.
Ära kunagi tõmba masinat voolujuhtmest, pistiku vooluvõrgust välja võtmisel võta ühe käega kinni juhtme pistikust ja teise käega toeta seinapistikut.

Pärast tööd tühjenda ja loputa puhta veega kindlasti veeimeja paak ja puhasta ka ujuk. Jäta veepaak ja mootoriplokk lahtiselt kuivama. Ära sulge mootoriplokiga veepaaki!

Ka tolmuimeja kaane võiks võimalusel lahti jätta. Tolmukotis olev tolm ja bakterid hakkavad usinasti elama ja ebameeldivalt lõhnama, masina käivitamisel levib ebameeldiv lõhn üle ruumi.
Loputa puhta veega ka imemisvoolikud ja otsikud.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga